Suve lõpus läbisime väga palju miile, meie seiklus sai alguse sealt kust alustasime, El Pasost. Edasi liikusime kõik koos Grand Canyonile, kus nautisime imelisi vaateid ja tähistasime Pille sünnipäeva. Las Vegases saime kokku Taavi ja Gerda orgiga ja pidutsesime koos. Neiud käisid koos vaatamas Magic Mike ja tegid tüdrukuteõhtu. Öösel korjas Paul-Mark kõik pidulised autosse ja teekond jätkus Los Angelesse. Paul vaevu jõudis lennukile ja loobus tervest oma kohvrist. Ülejäänud seltskond lendas järgmine päev Chicagosse, kus nautisime selle linna võlusid, tegime viimased shoppingud Apple poes ja nautisime kokteile.
Meie viimased pajatused:
Pille: Suvi ongi läbi, uskumatu. Meie reis oli väga äge ja mis saaks olla parim asi elus öelda, et olen oma sünnipäeva tähistanud Grand Canyonis ja Las Vegases! 😊
Ameerika on ikka imeline maa, Grand Canyon oli mega ilus ning võimas ja mulle väga meeldis ka Chicago, sinna jääks kohe pikemaks ajaks.
Kui nüüd öelda midagi üldist suve kohta, siis minu elu parim kogemus. Ma ei vahetaks seda millegi vastu ja siit saadud oskused ning teadmised on vajalikud igal pool. Ma olen ülimalt tänulik Liisbetile, kes mind selle hullusega kaasa tõmbas ja oma org-ile, kes terve suve oli olemas ja toetas. Ma ei oleks osanud arvata, et võin selle suve nii hästi teha ja sisimas kujutasin ette palju hirmsamaid asju. See suvi oli mega ja ma sain enda kohta palju teada, ei kujuta ette mis järgmine tuua võib.
Ameerika, kohtume üheksa kuu pärast! 😉
Paul-Mark: Suve lõpp oli vägev. Sai maha sõidetud väga palju miile ja veel rohkem kilomeetreid. Peale neid pikki kilomeetreid meile kõigile armsas Dodge'i minivan'is jõudsime me otsaga Grand Canyonisse ja Las Vegasesse. Muidugi me külastasime Las Vegas Nevadat, mitte Las Vegas New Mexicot. Canyonis olid ikka lihtsalt võrratud vaated. See oli nii ilus. Ma ületasin ka seal ennast. Ma olen natuke hirmul väga suurtest kõrgustest, aga ma ronisin sinna kalju äärele. See oli nii lahe.
Peale seda me suundusime Las Vegasesse. See oli suhteliselt selline nagu filmidest on näha, aga ma olen nüüd mõnda neist näinud oma silmaga ka. Näiteks Hotell Bellagio "Ocean" filmidest oli vägev.Kui see suvi nüüd lihtsalt kokku võtta. Southwestern Advantage suveprogramm on üks raskemaid asju, mida ma olen teinud, kuid ma ei kahetse mitte midagi. Ma soovitan seda kõigile. Kas seda teha aasta, kaks või 19-aastat, see on kogemus, mida on raske mujalt saada. Kui see on sinu jaoks, siis anna minna, kui ei ole, siis sa oled selle läbi teinud! Uhke saad enda üle olla nii või naa.
Kristo: Nii lõpu reis oli lahe nagu alati. Sai kokku kõikide kamraadidega, keda pole näinud 3 kuud. Igal ühel on oma lugu rääkida, mis juhtus ja kuidas juhtus. Mõnikord kui kuuled teiste lugusi, siis mõtled, et minu monkey'd ei olnud ikka mitte midagi võrreldes teiste omadega. Kõige lahedam oli minu meelest uuesti käia Grand Canyoni. See on lihtsalt nii massiivne ja need vaated. OMG! Nüüd on vaja jälle eluga Eestis ära harjuda.
Drop the mic!
Taavi: Nüüdseks ongi kogu suvi ametlikult läbi. Lõpureis samuti, käisime Grand Canyonis, Vegases, Los Angeleses ja Chicagos. Vaadates tagasi suvele siis oli palju nalja, palju ebaõnnestumisi, palju õnnestumisi, raskemaid ja kergemaid hetki. See kõik meid kasvatabki ja see ongi tegelikult miks me seda teeme, mälestused ja eneseareng, raha ongi peamiselt byproduct, sest keegi ei mäleta näiteks palju sa teenisid 5.augustil. Olen ülimalt tänulik nendele inimestele kellega me suve läbi tegime. Võimalik, et töötame mõnega koos ka järgmisel aastal, who knows. Ütleks et oli parim suvi elus. See ya next year.
Liisbet: Oli see vast alles reis! Vähem kui nädalaga käisime läbi Grand Canyoni, Las Vegase ööelu, Los Angelase rannad ja vaatamisväärsused ning Chicago tänavad. Ja veel nii vahva seltskonnaga. Teeks mitu korda uuesti!!!Teisipäeva õhtul pakkisime asjad kokku ning kohe hakkasime kõik oma linnadest El Paso poole sõitma, et kokku saada. Seal tegelesime paberimajandusega ning võtsime oma suure bussi ja öösel/varahommikul asusime Las Vegase poole teele. Tee peale jäi meile ülivinge Grand Canyon, olin seal teist korda, aga kuna see on nii suur, siis käisime hoopis teises kohas ja sain täiesti uue elamuse. Väga võimas koht. Edasi sõitsime Vegasesse ning õhtuks olime hotellis ja läksime ööelu üle kaema ning pidasime Pille sünnipäeva. Saime ka teiste tiimidega kokku ja nii tore oli kõigi suvemuljeid kuulda. Hotell oli meil ka täpselt kesklinnas ja vaade oli mega! Neljapäeval liitusid meiega juba veel rohkem tiime, saime outlettides shoppamas käia ning õhtul läksime tüdrukutega Magic Mike Showle!
See oli midagi uut. Öösel tegelikult hakkasime Los Angelase poole sõitma, sest Paulil oli vaja jõuda lennukile, aga meil oli veel 3 päeva jäänud. Paul jõudis napilt lennukile ning meie läksime randa ja juba õhtul jalutasime hall of fame’l. Tore oli, nii palju oli ringi vaadata. Järmisel hommikul läksime juba Chicago lennuki peale ja seal me võtsime natuke vabamalt, shoppasime natuke ja lihtsalt jalutasime ja vaatasime selle linna ilusat arhidektuuri. Päris väsinud olime juba selleks ajaks aga üks öö olnud ka Chicagos hakkasimegi koju lendama. Ärevus sees oli ülisuur ja kui pere lennujaamas üle 3 kuu nägin tahtis süda rinnust välja hüpata. Hea on olla tagasi kodus!
Nautike ka meie suve videot:
